Musta arooniat võib vaadelda kui maitsvate marjade allikat, toiduainetööstuse head toorainet, kui ravivate omadustega marjakultuuri. Samuti on aroonia kaunis ning vähenõudlik dekoratiivtaim teie aias, pakkudes kevadist õiteilu, leekivat sügisvärvi ja rikkalikke tumedaid marjakobaraid.
Tervislikkus - aroonia kui superfood
Musta aroonia viljade eriline väärtus peitub nende väga kõrges antioksüdatiivses aktiivsuses, milles aroonia ületab kõiki teisi teadaolevaid marjakultuure mitmekordselt. Võrdluses hästi tuntud tervisliku mustikaga on aroonia antioksüdatiivne aktiivsus 4 korda kõrgem. Aroonia sisaldab eriti suures kontsentratsioonis väärtuslikke fütotoitaineid, mis kuuluvad peamiselt polüfenoolide ehk flavonoidide rühma (antioksüdandid). Lihtsustatult võib öelda, et aroonia sisaldab endas rikkalikult rohelises tees ja punases veinis leiduvaid inimese tervisele kasulikke polüfenoole, sealhulgas katehiine (ülekaalus epikathehool), leokoantotsüanidiine, puna-violetseid antotsüanidiine ja kollaseid flavoone. 100g arooniamarju sisaldab enam kui 2000mg polüfenoole, millega katab inimese päevase vajaduse mitmekordselt. Lisaks polüfenoolidele sisaldavad arooniamarjad rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja mangaani, mis on kõik olulised antioksüdatiivse ning põletikuvastase toimega toitained. Põletikulised protsessid tekitavad organismis mitmeid haigusseisundeid, mille vastu aroonia aitab tõhusalt võidelda.
Viimastel aastatel on aroonia enda kõrge antioksüdantide sisalduse tõttu hakanud huvi pakkuma teadlastele, seda eriti vähivastase toime osas. Mitmed arooniaekstraktiga läbi viidud uuringud erinevates teadusasutustes on paljulubavate tulemustega. Kuna aroonia on juba pikka aega tunnustatud looduslik ravim kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi vastu, on marjakestadest valmistatud ekstrakt tooraineks ka farmaatsiatööstusele.
Antioksüdandid on fütotoitainete gruppi kuuluvad inimese tervise seisukohalt olulised biokeemilised ühendid. Fütotoitainete toimet organismile seostatakse peamiselt vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Erinevaid fütotoitaineid on väga palju, peamiselt saame neid taimsetest allikatest - marjadest, puuviljadest (eriti tsitruselised), köögiviljadest, maitsetaimedest, jt. Fütotoitained ei ole inimese eluks esmavajalikud ning need ei anna energiat, ent need toetavad meie tervist läbi kroonilistesse haigustesse (südameveresoonkonna haigused, kasvajad) haigestumise riski vähendamise. Nende mõju on seda tugevam, mida enam saab organism erinevaid fütotoitaineid, ehk nende mõju on sünergiline. Seetõttu on väga oluline tarbida iga päev erinevaid marju, köögivilju, puuvilju. Antioksüdantide roll on tugevdada organismi vastupanuvõimet vabadele radikaalidele ning parandada nende poolt kahjustatud rakke. Vabad radikaalid põhjustavad tänapäeva moodsas ühiskonnas üha enam levivaid tõsiseid terviseprobleeme, nagu:
Mineraalained:
Aroonia kogumineraalide sisaldus on kõrgem kui paljudes teistes marjades - kokku keskmiselt 1,55g 100g marjade kohta. Aroonia marjadest saame arvestatavas koguses makro- ja mikroelemente: eelkõige kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, mangaani, vaske, tsinki, rauda ja joodi. Joodisisalduselt on musta aroonia viljad 2-3 korda rikkamad kui kõik teised puuviljad ja marjad. Koos kõrge parkainete sisaldusega on see põhjus, miks soovitatakse arooniat tarbida nendel, kes saavad kiiritusravi, kuna see seob endaga ja viib organismist välja kuhjuvad radioaktiivsete elementide jäägid.
Vitamiinidest sisaldab aroonia lisaks eeltoodud C-vitamiinile veel provitamiini A ehk karoteeni (7% - sulgudes toodud protsent täiskasvanu päevasest vajadusest 100g marjade kohta), foolhapet ehk vitamiini B9 (6%), vitamiini E (8%), vitamiini K (17%).
Aroonia kui põnev lisa meie sahvris
Lisaks tervistavatele omadustele saab arooniast maitsvaid mahlasid, siirupeid, erinevaid hoidiseid, veine ja kangemaid napse. Värskeid marju ja külmkuivatatud arooniajahu saab lisada smuutidesse, küpsetistesse, magustoitudesse. Mõnede valitud retseptidega saad tutvuda siit. Toiduainetööstus kasutab enim arooniamahla kontsentraati, mida lisatakse erinevatesse toodetesse nii maitseomaduste parandamiseks kui selle kauni ja püsiva rubiinpunase värvi tõttu.
Aroonias on suhkruid 7,5-10%, sealjuures ülekaalus glükoos ja fruktoos. Orgaanilisi happeid on keskmiselt 1,1%. Seega on suhkrute-hapete suhtarv üsna suur, ligi 8. Seda tunneb ka marjade maitsest - happesust on neis vähesel määral, ent keelel tunneme parkaineid, mille kõrge sisaldus (keskmiselt 0,6%) on oluline veinitootmise seisukohalt. Pektiinaineid on 0,5%, mida hindab hoidistaja, kuna hoidised tarduvad hästi.
Tervislikkus - aroonia kui superfood
Musta aroonia viljade eriline väärtus peitub nende väga kõrges antioksüdatiivses aktiivsuses, milles aroonia ületab kõiki teisi teadaolevaid marjakultuure mitmekordselt. Võrdluses hästi tuntud tervisliku mustikaga on aroonia antioksüdatiivne aktiivsus 4 korda kõrgem. Aroonia sisaldab eriti suures kontsentratsioonis väärtuslikke fütotoitaineid, mis kuuluvad peamiselt polüfenoolide ehk flavonoidide rühma (antioksüdandid). Lihtsustatult võib öelda, et aroonia sisaldab endas rikkalikult rohelises tees ja punases veinis leiduvaid inimese tervisele kasulikke polüfenoole, sealhulgas katehiine (ülekaalus epikathehool), leokoantotsüanidiine, puna-violetseid antotsüanidiine ja kollaseid flavoone. 100g arooniamarju sisaldab enam kui 2000mg polüfenoole, millega katab inimese päevase vajaduse mitmekordselt. Lisaks polüfenoolidele sisaldavad arooniamarjad rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja mangaani, mis on kõik olulised antioksüdatiivse ning põletikuvastase toimega toitained. Põletikulised protsessid tekitavad organismis mitmeid haigusseisundeid, mille vastu aroonia aitab tõhusalt võidelda.
Viimastel aastatel on aroonia enda kõrge antioksüdantide sisalduse tõttu hakanud huvi pakkuma teadlastele, seda eriti vähivastase toime osas. Mitmed arooniaekstraktiga läbi viidud uuringud erinevates teadusasutustes on paljulubavate tulemustega. Kuna aroonia on juba pikka aega tunnustatud looduslik ravim kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi vastu, on marjakestadest valmistatud ekstrakt tooraineks ka farmaatsiatööstusele.
Antioksüdandid on fütotoitainete gruppi kuuluvad inimese tervise seisukohalt olulised biokeemilised ühendid. Fütotoitainete toimet organismile seostatakse peamiselt vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Erinevaid fütotoitaineid on väga palju, peamiselt saame neid taimsetest allikatest - marjadest, puuviljadest (eriti tsitruselised), köögiviljadest, maitsetaimedest, jt. Fütotoitained ei ole inimese eluks esmavajalikud ning need ei anna energiat, ent need toetavad meie tervist läbi kroonilistesse haigustesse (südameveresoonkonna haigused, kasvajad) haigestumise riski vähendamise. Nende mõju on seda tugevam, mida enam saab organism erinevaid fütotoitaineid, ehk nende mõju on sünergiline. Seetõttu on väga oluline tarbida iga päev erinevaid marju, köögivilju, puuvilju. Antioksüdantide roll on tugevdada organismi vastupanuvõimet vabadele radikaalidele ning parandada nende poolt kahjustatud rakke. Vabad radikaalid põhjustavad tänapäeva moodsas ühiskonnas üha enam levivaid tõsiseid terviseprobleeme, nagu:
- enneaegne vananemine
- põletikulised, sh reumaatilised protsessid
- pahaloomulised kasvajad
- südameveresoonkonna haigused
- Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi
- diabeet
Mineraalained:
Aroonia kogumineraalide sisaldus on kõrgem kui paljudes teistes marjades - kokku keskmiselt 1,55g 100g marjade kohta. Aroonia marjadest saame arvestatavas koguses makro- ja mikroelemente: eelkõige kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, mangaani, vaske, tsinki, rauda ja joodi. Joodisisalduselt on musta aroonia viljad 2-3 korda rikkamad kui kõik teised puuviljad ja marjad. Koos kõrge parkainete sisaldusega on see põhjus, miks soovitatakse arooniat tarbida nendel, kes saavad kiiritusravi, kuna see seob endaga ja viib organismist välja kuhjuvad radioaktiivsete elementide jäägid.
Vitamiinidest sisaldab aroonia lisaks eeltoodud C-vitamiinile veel provitamiini A ehk karoteeni (7% - sulgudes toodud protsent täiskasvanu päevasest vajadusest 100g marjade kohta), foolhapet ehk vitamiini B9 (6%), vitamiini E (8%), vitamiini K (17%).
Aroonia kui põnev lisa meie sahvris
Lisaks tervistavatele omadustele saab arooniast maitsvaid mahlasid, siirupeid, erinevaid hoidiseid, veine ja kangemaid napse. Värskeid marju ja külmkuivatatud arooniajahu saab lisada smuutidesse, küpsetistesse, magustoitudesse. Mõnede valitud retseptidega saad tutvuda siit. Toiduainetööstus kasutab enim arooniamahla kontsentraati, mida lisatakse erinevatesse toodetesse nii maitseomaduste parandamiseks kui selle kauni ja püsiva rubiinpunase värvi tõttu.
Aroonias on suhkruid 7,5-10%, sealjuures ülekaalus glükoos ja fruktoos. Orgaanilisi happeid on keskmiselt 1,1%. Seega on suhkrute-hapete suhtarv üsna suur, ligi 8. Seda tunneb ka marjade maitsest - happesust on neis vähesel määral, ent keelel tunneme parkaineid, mille kõrge sisaldus (keskmiselt 0,6%) on oluline veinitootmise seisukohalt. Pektiinaineid on 0,5%, mida hindab hoidistaja, kuna hoidised tarduvad hästi.
